Kohtumine Ilmatsalus

Tartu maakonna lasteaedade juhid said 26. jaanuaril 2018 kokku renoveeritud Ilmatsalu lasteaias Mesimumm. Lasteaia direktor tegi meile väikese ülevaate lasteaia renoveerimisest ja sellest, millised muutused ootavad lasteaeda ees seoses Tartu linna lasteaiaks. Ilmatsalu lasteaia õpetajad tegid meile toreda üllatuse, esinedes ansamblina.

 

Peale uuenenud majaga tutvumist rääkisid Tea Pendla ja Anneli Mõtsmees Lohkva Lasteaiale Kvaliteediühingu poolt omistatud hariduse innovatsiooniauhinnast ja teekonnast, kuidas nad selleni jõudsid.

Anneli Mõtsmees tegi väikse kokkuvõtte EAHJÜ Erasmus Plus projekti hetkeseisust ja näitas projekti kodulehte ning ühtlasi informeeris direktoreid sellest, et varsti avatakse projekti lõpus toimuva rahvusvahelise konverentsi registreerimine.

Advertisements

Õppereis Pihkva lasteaedadesse

27.-28. oktoobril toimus Tartu Maakonna lasteaedade juhtide õppereis Pihkvasse. Reis oli korraldatud koostöös Tensi reisid bürooga. Meie reisi saatis väga tore kiid, kes oskas Venemaast ja Pihkvast palju rääkida. Kahe päeva sisse mahtus kahe lasteaia külastus ja sõit Mihhailovskojesse Puškini peremõisasse.

Reis oli väga tore ja samas ka mõtlema panev. Meid võeti vastu tõelise külalislahkusega. Mõlemas lasteaias saatis meid Pihkva haridusameti esindaja, kes lahkelt vastas meie väga paljudele küsimustele. Lasteaia külastused panid mõtlema sellel kust meie lasteaiad on tulnud, mida eelmistest aegadest kaasa oleme võtnud ja millest ilma oleme jäänud.

Esimesena külastasime lasteaed Звёздочка. Lasteaed oli renoveeritud ning jättis füüsilises mõttes väga hea mulje. Meile rõhutati korduvalt, et see lasteaed on teistsugune lasteaed, see ei ole ainult riiklikul rahastusel. Lasteaias oli palju lisategevuste võimalusi, mille eest lapsevanem pidi maksma. Selles lasteaias oli ka üks Montessori pedagoogikat rakendav rühm, mis oli varustatud täielikult Montessori õppevahenditega.  Lasteaia juhtkond oli kõrge kvalifikatsiooniga ja oli tunda ka nende kõrgeid nõudmisi oma personalile.

Teiseks lasteaiaks, mida külastasime osutus kõnepuudega laste lasteaed Журавлйк. Selle lasteaias käisid need lapsed, kellel on määratud kõnepuue arstliku komisjoni poolt. Igas rühmas töötas oma logopeed. Meie jaoks oli ettevalmistatud lasteaia kõige vanema rühma poolt etendus “Sügispidu”, kuhu oli samuti sissepõimitud logopeedilised tegevused.

Meie ööbimispaigaks oli väga kena hotell Dvor Podznoeva, mida võib Pihkva külastajatele julgelt soovitada.

Lisaks lasteaedade külastusele käisime vaatamata viletsale ilmale ka Mihailovskojes, kus meid võttis vastu väga armas kiid. Ta jutustas väga muinasjutuliselt Puškini elust.

 

Pihkva külastus oktoober 2016//embedr.flickr.com/assets/client-code.js

 

Pilt

Mõttetalgud Lohkva Lasteaias

28. aprilli 2016 kogunesid juhid Lohkva Lasteaeda. Lohkva Lasteaed avas veebruarikuus juurdeehituse, millega seoses lisandus lasteaiale kaks rühma ja uus saal. Juhid said vaadata majas ringi, koguda mõtteid ja ideid.
Päeva teises pooles tehti rühmatööd teemal – kuidas uue töötaja tööle võtmisel hinnata kandideerija pedagoogilisi kompetentse.

Rühmatöö tulemuste põhjal toimus ühine arutelu ja selle tulemusel kujunes välja järgnev mõistekaart. Mõistekaardilt saab väljalugeda, mida juhid peavad oluliseks uue töötaja valimisel.
opetaja kompetents

 

Põnev oli jälgida, kuidas erinevad juhid nägid asju erinevalt. Igal ühel on oma ootused ja soovid lähtuvalt lasteaedade eripärast ja piirkondlikust asukohast. Seetõttu on pildil olev vaid üks loend, üks võimalikest variantidest, millele juhid tähelepanu pööravad ja mida arvestavad töövestlustel.

Õppepäev näitas ilmekalt, et seadusandluses olev väljend pedagoogilised kompetentsid on väga laialivalguv  ja mitmetimõistetav ning seetõttu ka raskesti hinnatav.

Õppereis Harjumaale

Käes on  kuldne sügis ja Tartumaa lasteaedade juhid on ettevõtnud järjekordse õppereisis. Seekord Tallinnasse ja Harjumaale. Tallinnas külastasime Suitsupääsupesa lasteaeda, kus võttis meid vastu direktor Triin Andreas.

Meile tutvustatti Persona Dolls metoodikat. Metoodika on Eestis vähe tuntud ja seetõtu ka vähe kasutuses. Metoodika pärineb Inglismaalt. Metoodika idee on õpetada last märkama ja aktsepteerima erinevusi. Metoodikaga kaasnevad spetsiaalsed nukud koos oma looga.

image

Persona Dolls nukud

image

 

 

image

Suitsupääsupesa lasteaia õpetaja Persona Dolls metoodikat tutvustamas.

 

Lisaks metoodikale oli  väga tore kuulata lasteaia direktorilt tema tööst ja kogemustest Tallinnas lasteaia juhtimisest. Väga positiivne oli kuulda, et Tallinna linnas on palju häid võimalusi. Juht saab ise otsustada oma eelarve üle ja personali üle, pead olema vaid nutikas ja ratsionaalselt mõtlev. Direktor ütles “Kõik on võimalik, kui sa ise tahad. Õpetaja on professioonaal, kõik mis tehakse on tema töö osa.  Õpetajad teevad meie majas kõike ise ilma küsimata, miks peab tegema. Õpetajal peab olema huvi asja vastu, siis ta on nõus ka kõiges kaasa tegema.” Direktori motoks on “Pidevalt peab olema midagi uut!” Sellise suhtumise kaudu on loodud lasteaeda palju põnevat – seiklusrada õuealale, köögi asemel toitlustamisteenus ja köögiruumide kasutmine laste jaoks mängu ja päevahoiurühmana, interaktiivsed tahvlid, spordiväljak vana katlamaja asemele.

Peale lasteaia külastust liikusime edasi Laulasmaale, kus külastasime Arvo Pärdi keskust. See oli väga armas ja soe koht, kus võis tunda suure loomeinimese olemust ja hingust. Me kõik loodame, et keskus saab selline nagu Arvo Pärt ja tema keskuse töötajad soovivad. Jõudu ja edu neile!

Teisel õppesõidu päeval külastasime Keila- Joa Lossi. Saime põhjaliku ülevaate  lossi ajaloost. Väga tore, et on Eestis on selliseid ärimehi, kes panustavad ajalooliste hoonete taastamisel. See oli tõeliselt vapustav elamus.

Peale lossielumsi külastasime kahte lasteaeda – Rannamõisa lasteaed Harku vallas  ja Nõlvaku lasteaed Saue vallas. Rannamõisa lasteaed jäi meelde huvitava majalahendusega, vapustava kunstiringi õpetajaga ja kitsega õueala. Nõlvaku lasteaed oli aga mitme valla ühislasteaed. Huvitav oli kuulata, kuidas selline süsteem toimib.

Reisi kokkuvõtteks võib öelda, et oli palju positiivseid üllatusi. Läbivaks teemaks jäi mõte, et kui lasteaia juht on asjalik ja suure maailmapildiga, siis on võimalik lasteaias korda saata kõike, mis hing ihkab. Lihtsalt peab nuppu ja kavalust olema! Ja sellised lasteaia direktoreid meil jagub.

Eestimaa on rikas!

Keil- Joa Lossiõuel

Meie reisiseltskond Keila- Joa Lossiõuel

 

Õppereis Helsingisse

22.aprilli toimus Tartu maakonna lasteaedade juhtide õppereis Helsingis Eesti lasteaeda Anni ja Espos Lintumetsän päiväkoti  lasteaeda. Kuigi õppereis oli ühepäevane, mis tähendas, et Tartust lahkusime kell 03.00 ja tagasi jõudsime järgmisel ööl 03.00, olid kõik väga rahul nähtud ja kuulduga.

Anni lasteaias võttis meid vastu lasteaia juhtaja Annika Madisson, kes lahkelt meile selgitas kuidas Soomes lasteaedade süsteem toimib, millised on reeglid ja põhimõtted ning milline on lasteaeda reguleeriv seadusandlus. Anni lasteaias oli palju rõõmsat äratundmist, kuna kasutuses oli enamuses eesti õppemetoodiline materjal ja laste päevakava meenutas samuti eesti lasteaeda. Kuna Anni lasteaed asus õnnekombel majas, kust umbes 100 aastat tagasi sai alguse Soome rahvuslik lasteaed ja lasteaia õpetajate koolitus, siis oli meil suurpärane võimalus ka külastada selles majas olevat Soome lasteaia muuseumit. Muuseumis oli väga näitlikult esitatud Fröbeli pedagoogika põhimõtetel lasteaias toimunud tegevuste sisu ja vahendid. Soovitan kõigil lasteaiaga seotud inimestel käia selles muuseumis ära, kui Helsingisse satute. See on väga põnev! Alushariduse väärtustamise eesmärgil võiks selline muuseum olla ka Eestis, mis tõstaks esile eesti lasteaia pikaajalisuse ja rõhutaks alushariduse olulisust ja järjepidevust tänapäevas.

Peale muuseumi ja Anni lasteaia külastust suundusime Esposse, et külastada Espos Lintumetsän päiväkoti lasteaeda. Tegemist oli soome lasteaiaga, kuid lasteaias käib siiski väga erinevas rahvusest lapsi. Seal võttis meid vastu üks eestlannast lasteaia õpetaja, kes tutvustas nende lasteaia tööpõhimõtteid ja töökorraldust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ja Soome lasteaia ajaloos ja tänapäevas on väga palju ühist. Me võime vaadata ja uurida, mis moodi toimub alushariduse andmine põhjamade ühiskonnas, kuid me ei tohiks ära unustada seda tööd ja neid väärtusi, mis on Eestis aastakümneid tehtud ja hoitud. Eesti alusharidus on tugev just seetõttu, et oleme haridusasutused, mitte sotsiaalasutused. Praegusel ajahetkel on näha põhjamaades selge suund selle poole, et lasteaiad viiakse sotsiaalvaldkonna alt haridusvaldkonna alla. Eestis aga millegipärast tahetakse võtta vastupidine suund. Kõik mis kaugel hiilgab ei ole alati kuld…

Pilte meie õppereisist näeb galeriist.

Lasteaiajuhid uut Laululinnu lasteaia filiaali väisamas.

23.01.2015 kogunesid Tartumaa lasteaedade juhid Eerikal, uues Ülenurme valla Lauluinnu lasteaia filiaalis. Lasteaed on ümberehituad EPA õppehoonest, seega on ruumid ebatraditsioonilise paigutusega. Juhtidel oli palju avastamist ja uurimist. Pilte lasteaiast näeb galeriist.

Lisaks uue lasteaiaga tutvumisele jagati ka infot erinevate valdkondade kohta. Juhtidele jagas infot Lea Saul, Annely Võsaste ja Karita Rokka. Karita jagas informatsiooni alushariduse juhtide ühenduse seminaril kuuldust ja arutleti seadusandluse muudatuste üle. Pealelõunat toimus vestlusring, kus igaüks sai välja öelda, mis talle tema töös kõige rohkem probleeme valmistab ja kuidas seda lahendada. Nõuandeid ja mõtteid saadi nii mitmeski teemas. Domineerima jäi probleemina koostöö hoolekogudega, ehksiis, hoolekogus olevad lapsevanemad tihti ei hooma hoolekogu pädevuse ja kompententsuse piire. Seetõttu tekib olukord, kus hoolekogu mitte ei toeta lasteasutuse arengut vaid pigem takistab seda.

Kõlama jäi ka  ühine pettumis ja samas ka lootus, et uute riigikoguvalimistega tulevad lahendused niimõnelegi seismajäänud seadusandluse muudatusele (õpetajate kvalifikatsiooniga seonduv, koolieelse lasteasutuse seadus, miinimum koosseis), mis tänanses päevas väga tõsiselt takistab lasteasutuse töö juhtimist.