Õppereis Pihkva lasteaedadesse

27.-28. oktoobril toimus Tartu Maakonna lasteaedade juhtide õppereis Pihkvasse. Reis oli korraldatud koostöös Tensi reisid bürooga. Meie reisi saatis väga tore kiid, kes oskas Venemaast ja Pihkvast palju rääkida. Kahe päeva sisse mahtus kahe lasteaia külastus ja sõit Mihhailovskojesse Puškini peremõisasse.

Reis oli väga tore ja samas ka mõtlema panev. Meid võeti vastu tõelise külalislahkusega. Mõlemas lasteaias saatis meid Pihkva haridusameti esindaja, kes lahkelt vastas meie väga paljudele küsimustele. Lasteaia külastused panid mõtlema sellel kust meie lasteaiad on tulnud, mida eelmistest aegadest kaasa oleme võtnud ja millest ilma oleme jäänud.

Esimesena külastasime lasteaed Звёздочка. Lasteaed oli renoveeritud ning jättis füüsilises mõttes väga hea mulje. Meile rõhutati korduvalt, et see lasteaed on teistsugune lasteaed, see ei ole ainult riiklikul rahastusel. Lasteaias oli palju lisategevuste võimalusi, mille eest lapsevanem pidi maksma. Selles lasteaias oli ka üks Montessori pedagoogikat rakendav rühm, mis oli varustatud täielikult Montessori õppevahenditega.  Lasteaia juhtkond oli kõrge kvalifikatsiooniga ja oli tunda ka nende kõrgeid nõudmisi oma personalile.

Teiseks lasteaiaks, mida külastasime osutus kõnepuudega laste lasteaed Журавлйк. Selle lasteaias käisid need lapsed, kellel on määratud kõnepuue arstliku komisjoni poolt. Igas rühmas töötas oma logopeed. Meie jaoks oli ettevalmistatud lasteaia kõige vanema rühma poolt etendus “Sügispidu”, kuhu oli samuti sissepõimitud logopeedilised tegevused.

Meie ööbimispaigaks oli väga kena hotell Dvor Podznoeva, mida võib Pihkva külastajatele julgelt soovitada.

Lisaks lasteaedade külastusele käisime vaatamata viletsale ilmale ka Mihailovskojes, kus meid võttis vastu väga armas kiid. Ta jutustas väga muinasjutuliselt Puškini elust.

 

Pihkva külastus oktoober 2016//embedr.flickr.com/assets/client-code.js

 

Advertisements
Pilt

Tartumaa lasteaedade juhtide Kallaste – Kolkja õppepäev – Peipsi äärsete kultuuri- ja rahvatraditsioonidega tutvumine

10. märtsil, 2016 toimus makonna lasteaedade juhtidel õppepäev kallaste piirkonnas.  Kallaste lasteaed Vikerkaar direktori k.t. Kai Kitsing annab järgneva ülevaate toimunust.

Teekond Tartust Peipsi äärde kulges vahepeatusega  Vara valla Koosa lasteaias, kus direktor Inga Edela tutvustas lasteaeda ja selle õppekorraldust. Edasi suundusime Peipsi äärde Kallaste linna Kallaste lasteaeda Vikerkaar. Direktor Kai Kitsing tutvustas Kallaste lasteaia struktuuri – ja õppekorraldust. Kallaste lasteaias on 2 rühma: eesti – ja vene õppekeelega rühm. Lastel kujunevad läbi eesti- ja vene keele  alushariduse parimad võimalused kahe keele arenguks paralleelselt, arvestades lapse individuaalseid arenguvajadusi. Avatud oli lasteaedade juhtide vestlusring kakskeelsuse positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest ehk arenguvõimalustest.

Peipsi äärses kogukonnas on vanausuliste traditsioonide kohaselt  7.-13.03 vastlanädal e. Masleniza. Kallaste lasteaia rühmaõpetaja ja Kallaste linna naisansambli „Krasnogorozka“ solist

Ljudmilla Petšonkina  tutvustas koos lastega vastlanädala kombestikku laulu- ja tantsumängudega. Ühiselt saadi osa vastlarituaalidest, mis lubavad talve raskuse eemale peletamist ja uue ja lootusrikkama kevade tulekut meie ellu. Koos laste ja Tartumaa lasteaedade juhtidega suunduti õuesõppele, kus jätkati traditsioonilisi laulu- ja tantsumänge, et saada endale parimat tulevikku kevades. Järgnes traditsiooniline vastlatoitude maitsmine- pannkoogid õues koos teejoomisega. Pannkoogid, mis sümboliseerivad kuldset päikest ja õnnelikku elu!

Vastlatraditsioonidelt suundusime Kallaste Linnavalitsusse, kus tutvustas Kallaste LV kultuuritöötaja Jekaterina Klõgina Kallaste linna struktuuri ja elukorraldust. Avatud oli vestlusring jooksvatest küsimustest Tartumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsastega. Järgnes Kallaste linnaekskursioon giid Jekateriina Mark-ga, kes  tutvustas Kallaste linna kultuuri- ja turismiobjekte.

Peipsi rannikul alustasime retke „Purmurannast“, kust sai Kallaste alguse (Razlog vene k.) /Kallaste esialgne nimetus. Peatusime kalmistul ja seisime „maailma-äärel“ e. Kallaste devoni liivakivipaljandil. Külastasime vanausuliste palvemaja ja Kallaste ajalootuba ning kuulasime väärikate ja kuulsate Kallaste inimeste lugusid.

Päeva lõpetas Kolkja kala- ja sibularestoranis lõunasöök, koos perenaise Niina Baranina jutustustega Kolkja piirkonna kommetest ja traditsioonidest. Olime rikkamad uute kommete ja kultuuritraditsioonide võrra Peipsi äärses kogukonnas ja rõõmsad kogemuste vahetamistest Tartumaa lasteaedade juhtidega.  Teekond Kolkjalt Tartusse kujunes muljete jagamiseks.

 

IMG_20160310_111617 IMG_20160310_114942 IMG_20160310_115133 IMG_20160310_133131 IMG_20160310_134552

Õppereis Harjumaale

Käes on  kuldne sügis ja Tartumaa lasteaedade juhid on ettevõtnud järjekordse õppereisis. Seekord Tallinnasse ja Harjumaale. Tallinnas külastasime Suitsupääsupesa lasteaeda, kus võttis meid vastu direktor Triin Andreas.

Meile tutvustatti Persona Dolls metoodikat. Metoodika on Eestis vähe tuntud ja seetõtu ka vähe kasutuses. Metoodika pärineb Inglismaalt. Metoodika idee on õpetada last märkama ja aktsepteerima erinevusi. Metoodikaga kaasnevad spetsiaalsed nukud koos oma looga.

image

Persona Dolls nukud

image

 

 

image

Suitsupääsupesa lasteaia õpetaja Persona Dolls metoodikat tutvustamas.

 

Lisaks metoodikale oli  väga tore kuulata lasteaia direktorilt tema tööst ja kogemustest Tallinnas lasteaia juhtimisest. Väga positiivne oli kuulda, et Tallinna linnas on palju häid võimalusi. Juht saab ise otsustada oma eelarve üle ja personali üle, pead olema vaid nutikas ja ratsionaalselt mõtlev. Direktor ütles “Kõik on võimalik, kui sa ise tahad. Õpetaja on professioonaal, kõik mis tehakse on tema töö osa.  Õpetajad teevad meie majas kõike ise ilma küsimata, miks peab tegema. Õpetajal peab olema huvi asja vastu, siis ta on nõus ka kõiges kaasa tegema.” Direktori motoks on “Pidevalt peab olema midagi uut!” Sellise suhtumise kaudu on loodud lasteaeda palju põnevat – seiklusrada õuealale, köögi asemel toitlustamisteenus ja köögiruumide kasutmine laste jaoks mängu ja päevahoiurühmana, interaktiivsed tahvlid, spordiväljak vana katlamaja asemele.

Peale lasteaia külastust liikusime edasi Laulasmaale, kus külastasime Arvo Pärdi keskust. See oli väga armas ja soe koht, kus võis tunda suure loomeinimese olemust ja hingust. Me kõik loodame, et keskus saab selline nagu Arvo Pärt ja tema keskuse töötajad soovivad. Jõudu ja edu neile!

Teisel õppesõidu päeval külastasime Keila- Joa Lossi. Saime põhjaliku ülevaate  lossi ajaloost. Väga tore, et on Eestis on selliseid ärimehi, kes panustavad ajalooliste hoonete taastamisel. See oli tõeliselt vapustav elamus.

Peale lossielumsi külastasime kahte lasteaeda – Rannamõisa lasteaed Harku vallas  ja Nõlvaku lasteaed Saue vallas. Rannamõisa lasteaed jäi meelde huvitava majalahendusega, vapustava kunstiringi õpetajaga ja kitsega õueala. Nõlvaku lasteaed oli aga mitme valla ühislasteaed. Huvitav oli kuulata, kuidas selline süsteem toimib.

Reisi kokkuvõtteks võib öelda, et oli palju positiivseid üllatusi. Läbivaks teemaks jäi mõte, et kui lasteaia juht on asjalik ja suure maailmapildiga, siis on võimalik lasteaias korda saata kõike, mis hing ihkab. Lihtsalt peab nuppu ja kavalust olema! Ja sellised lasteaia direktoreid meil jagub.

Eestimaa on rikas!

Keil- Joa Lossiõuel

Meie reisiseltskond Keila- Joa Lossiõuel

 

Õppereis Helsingisse

22.aprilli toimus Tartu maakonna lasteaedade juhtide õppereis Helsingis Eesti lasteaeda Anni ja Espos Lintumetsän päiväkoti  lasteaeda. Kuigi õppereis oli ühepäevane, mis tähendas, et Tartust lahkusime kell 03.00 ja tagasi jõudsime järgmisel ööl 03.00, olid kõik väga rahul nähtud ja kuulduga.

Anni lasteaias võttis meid vastu lasteaia juhtaja Annika Madisson, kes lahkelt meile selgitas kuidas Soomes lasteaedade süsteem toimib, millised on reeglid ja põhimõtted ning milline on lasteaeda reguleeriv seadusandlus. Anni lasteaias oli palju rõõmsat äratundmist, kuna kasutuses oli enamuses eesti õppemetoodiline materjal ja laste päevakava meenutas samuti eesti lasteaeda. Kuna Anni lasteaed asus õnnekombel majas, kust umbes 100 aastat tagasi sai alguse Soome rahvuslik lasteaed ja lasteaia õpetajate koolitus, siis oli meil suurpärane võimalus ka külastada selles majas olevat Soome lasteaia muuseumit. Muuseumis oli väga näitlikult esitatud Fröbeli pedagoogika põhimõtetel lasteaias toimunud tegevuste sisu ja vahendid. Soovitan kõigil lasteaiaga seotud inimestel käia selles muuseumis ära, kui Helsingisse satute. See on väga põnev! Alushariduse väärtustamise eesmärgil võiks selline muuseum olla ka Eestis, mis tõstaks esile eesti lasteaia pikaajalisuse ja rõhutaks alushariduse olulisust ja järjepidevust tänapäevas.

Peale muuseumi ja Anni lasteaia külastust suundusime Esposse, et külastada Espos Lintumetsän päiväkoti lasteaeda. Tegemist oli soome lasteaiaga, kuid lasteaias käib siiski väga erinevas rahvusest lapsi. Seal võttis meid vastu üks eestlannast lasteaia õpetaja, kes tutvustas nende lasteaia tööpõhimõtteid ja töökorraldust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ja Soome lasteaia ajaloos ja tänapäevas on väga palju ühist. Me võime vaadata ja uurida, mis moodi toimub alushariduse andmine põhjamade ühiskonnas, kuid me ei tohiks ära unustada seda tööd ja neid väärtusi, mis on Eestis aastakümneid tehtud ja hoitud. Eesti alusharidus on tugev just seetõttu, et oleme haridusasutused, mitte sotsiaalasutused. Praegusel ajahetkel on näha põhjamaades selge suund selle poole, et lasteaiad viiakse sotsiaalvaldkonna alt haridusvaldkonna alla. Eestis aga millegipärast tahetakse võtta vastupidine suund. Kõik mis kaugel hiilgab ei ole alati kuld…

Pilte meie õppereisist näeb galeriist.

Õppepäevad Läänemaal 8.-9. Oktoober

8. oktoobril külastasime Palivere  Piibelehe Lasteaeda, mis oli renoveeritud 2010. aastal. Lasteaias on kolm rühma ja lapsi käib lasteaias ligi 50. Lasteaial on suurepärased võimalused  kasutada kunsti- ja meisterdamise tegevusteks erinevaid ruume. Märgata oli, et omavalitsus väärtustab lasteaia tegevust, toetavad palgafondi ja hoitakse töökohti.

Pealelõunal külastasime Haapsalu Pääsupesa lasteaeda. Lasteaed on üks Haapsalu viiest lasteaiast, Pääsupesa lasteaia eripärana toodi välja tõsiasi, et ollakse  tervistedendav lasteaed. See paistis välja ka huvitavatest menüüdest. Tunda oli, et Haapsalu linnavalitsus hoiab alushariduse korraldusel kätt pulsil. Toimub konkreetsete korralduste andmine asutustele ja ühtne dokumentatsiooni haldus. Õppealajuhataja tõstis esile, et nende õpetajate puhkus on 49 kalendripäeva ja abipersonalil 35. Saamas on aga õpetajate palgad madalamad kui eelnevas lasteaias, mida olime külastanud.
Mõlema maja juures paistis aga silma, et mängu- ja õppekeskond on suhteliselt kesine ja hõre.

Lisaks lasteaedadele külastasime ka Haapsalus Iloni Imedemaal, mis oli väga meeldi ja positiivne elamus. Keskus on väga hubane ja samas informatiivne.

Ööbisime oma grupiga Fra Mare Spas, see oli kõigile mõnusaks aja mahavõtmise õhtuks.

9. oktoobril ootas meid külaskäik Haapsalu taastusravikeskus, kus meid tervitasid ülemõde Kaja Mander ja juhatuse esimees Priit Eelmäe. Kõlama jäid Priit Eelmäe sõnad, et kogemust tuleb jagada, kui sa seda ei soovi teha, siis järelikult ei olegi sul midagi jagada. Vastuvõtt oli väga meeldiv ja samas silmaringi laiendav. Tegemist on väga tänapäevase, moodsa ja kõikide patsientide vajadustega arvestava keskusega.

Peale keskuse külastust suundusime Lihula poole, et külastada Lihula lasteaeda. Meid võttis vastu särtsakas direktor, kes lahkesti rääkis ja näitas oma maja. Lasteaed oli täielikult renoveeritud, värviline ja hubane. Üllatav oli lasteaiale ehitatud spordisaal, kus on maas maadlusmatt. Seal käivad nii lasteaia kui ka kooli lapsed maadlustrenne tegemas. Direktori sõnade järgi pidi tänu maadlustrennile poiste füüsiline seisund oluliselt paranenud olema. Lisaks maadlusele peab Lihula lasteaed oma eripäraks keskkonnaõpetust. Osaletakse KIKi projektides ja käiakse palju looduses.

Lihulas oli väga tugevast märgata vallavalitsuse  suunda perede ja laste eluolu väärtustamisel. Arendatakse neid valdkondi, mis hoiavad ära noorte perede lahkumise vallast. Esile tõsteti näiteks see, et sellest õppeaastast saavad kõik lapsed tasuta lasteaias süüa.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Läänemaal on alushariduse olukord väga erinev. Väga tugevasti annab tunda tööpuudus, mis sunnib inimesi piirkonnast ära kolima. Kuid samas oli positiivne pool see, et kui omavalitsus on võtnud prioriteediks inimesed, siis on nii mõndagi võimalik olukorra parandamiseks ära teha.

Jõudu Läänemaale!